KORRATA

Üldfarmakoloogia mõisted:

NB! Oluline on mõistest ARUSAAMINE, mitte päheõppimine!

• Farmakon - on keemiline, taimne, loomne aine, mis ei kuulu toitainete, mis ei kuulu toitainete hulka, kuid organismi sattudes muudab selle talitlust.

• Ravim - RAVIM on MTO (WHO) määratluse põhjal iga valmistatud, turustatud. turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud, haiguste ravimiseks ,haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks, haiguste diagnoosimiseks (elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks) inimesel või loomal. Kui muutused on organismile kasulikud, nimetatakse ainet ravimiks

• Mürk - on aine, mis organismi sattudes tekitab organismile kahjulikke talitlushäireid või kutsub esile surma.

• Farmakokineetika - Uurib kuidas ravim käitub organismis.

• Biosaadavus - on farmakokineetiline mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud ravimist (väljendatuna protsentides) jõuab vereringesse.

• Ravimi jaotumine - Vere imendunud ravimid seotakse osaliselt vereplasma valkudega (peamiselt albumiinidega). Seega ringleb ravim veres nii seotud kui vaba vormis.

• Poolväärtusaeg – on aeg , mille vältel ravimi kontsentratsioon vereplasmas langeb pooleni oma lähteväärtusest.

• Farmakodünaamika - selgitab, kuidas käitub organism pärast ravimite maanustamist.

• farmakoni toime (ja millest see sõltub) – Farmakoon on keemiline, taimne, loomne aine, mis ei kuulu toitainete hulka, kuid organismi sattudes muudab selle talitlust.

Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema – toime saabumise kiiruse; - toime tugevuse; - toime iseloomu; - toime kestuse.

Seega sõltub farmakokineetilised parameetritest: - ravimiannuse suurus; - manustamise viis ja sagedus; - ravikuuri kestus; - intervall üksikute ravikuuride vahel.

• Esmane ja teisene toime –

ravimi esmane toime - ehk primaarne toime – ravimist tingitud molekuli- või rakutaseme muutused, mille tagajärjel tekivad muutused mingite rakurühmade elutalituses. Rakurühma füsioloogiline funktsioon muutub vaid kvantitatiivselt, see kas elavneb või pidurdub.

ravimi teisene toime - ehk sekundaarne toime – ravimi esmase toime tulemusena tekkinud muutused elundi, elundsüsteemi või kogu organismi elutalituses.

• Kõrvaltoime – – kõik ülejäänud toimed.

• Koostoime -

• Kumulatsioon - Toime tugevnemine korduval manustamisel on tuntud kui aine kumulatsioon ehk kuhjumine.

• Liiklusohtlikkus -

• agonistlik toime - nimetatakse endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retsetori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega.

antagonistlik toime - on ravim, mis seondub retseptoriga, ise ta toimet ei avalda, kuid blokeerib retseptori ja ei võimalda agonistil (mediaatoril) sellega seonduda ja toimet avaldada.

Järelikult antagonistina toimiva ravimi toime on vastupidine endogeense mediaatori poolt esilekutsustud toimele.

Iga ravimi põhitoime sõltub teda seondavate retseptorite asukohast, nende funktsioonist ja ravimi kontsentratsioonist retseptoril.

• antihistamiinne toime -

• müorelekseeriv toime -

• narkootiline toime -

• teratogeenne toime -

• terapeutiline toime -

• Inhibeeriv toime -

Ravimsõltuvus - on perioodilise või kroonilise mürgistuse seisund, mis on kahjulik üksikisikule ja/või ühiskonnale ja mida kutsutakse esile loodusliku või sünteetilise aine korduva manustamisega

• Tolerantsus - talumus

• Ravimi sünergism ja antagonism- mõjustavad agonistlikke või antagonistlikke elundsüsteeme

• sama retseptori agonistid (või antagonistid) tugevdavad koos manustamisel teineteise toimet – so sünergism. Sünergismi korral ühe või mõlema komponendi toimivus tugevneb, suureneb ka toksilisus.

Ravimi kumulatsioon - Kumulatsiooni korral toime intensiivistumine tingib enamasti kõrvaltoimete ilmnemise ja toksilisuse suurenemise. Kumulatsioon nõuab kas annuse või raviskeemi korrigeerimist või ravikuuri lõpetamist.

• Annus - dosis (lad.k) manustatud kogus

• Terapeutiline laius - vahe keskmise terapeutilise ja minimaalse toksilise annuse vahel

• Küllastav annus -

• Säilitav annus -

• Abiaine -

• Korrigeeriv aine

• Ravimvorm - all mõistetakse konkreetset kuju, mis on ravimile antud mitmete

  abiainete ja tehnoloogiliste protseduuridega. Ravimvormi abil sobitatakse ravim mingi manustamisviisiga. Enamik ravimvorme on:

tööstuslikult toodetavad ;väheseid saab valmistada nii tööstuses kui apteegis; ainult üksikuid valmistatakse apteegis. Tänapäeval on apteegis valmistatud ravimvormide osakaal viidud miinimumi.

• Toimeaine; -

• Enterotablett; - tableti kate lahustub alles sooles, raviained on kaitstud maohappe toime eest. Need tabletid tuleb neelata tervelt piisavalt vedelikku peale juues. Toiduga kokkupuute vältimiseks tarvitada tühja kõhuga, piima peale juua ei tohi, sest piim võib põhjustada tableti lagunemise maos.

• Depootablett - depoo (retard) graanulid - kattekiht ei lahustu vees, vaid aeglaselt maos ja soolestikus. Manustada analoogiliselt enterograanulitega.

• pikendatud toimeajaga ravim, e. Retardtablett -

• Graanul - on ümmargused, silinderjad või korrapäratud terakesed seespidiseks kasutamiseks, koosnevad toimeainest ja abiainetest. Graanulitena väljastatakse ebameeldiva lõhna või maitsega või paikselt ärritava toimega ravimeid. Graanulid võivad olla katteta või kattega.

- tavalised graanulid - neid võib sisse võtta lusikaga doseerides, eelnevalt vees lahustades, võib ka närida

- kihisevad graanulid - võtta sisse eelnevalt vees lahustatult

- enterograanulid - toime suurendamiseks kaetud kaitsekihiga, lahustuvad alles soolestikus. Manustada kuivalt rohkelt vett peale juues, võib sisse võtta ka eelnevalt veega segatult, kuid mitte närida!

Veel korrata:

• Farmakoteraapia iseärasused rasedatel, vanuritel ja lastel –

Lapse ja eaka inimese suurem tundlikkus ravimite suhte on tingitud:

• erinevusest kehamassis

• imendumisprotsesside omapärast

• ekstratsellulaarse vedeliku hulgast

• vere albumiinisisaldusest

• barjääride läbilaskvusest

• biotransformatsiooniprotsesside intensiivsusest

• ekskretsiooniprotsesside omapärast

• retseptorite tundlikkuse erinevusest

Lapsel

• füsioloogilised mehhanismid ei ole veel välja kujunenud

• maksa mass on kehamassiga võrreldes suurem

• immuunmehhanismid on puudulikud

• magu tühjeneb aeglasemalt ja pH on neutraalne

• neerude filtratsioonivõime on puudulik

• bioloogilised barjäärid on suhteliselt läbilaskvad

• koed on vererikkamad

• eliminatsioonisüsteemi ensüümide aktiivsus on madalam

Seetõttu on laps mürkidele tundlikum (mõnikord ka vähem tundlik – kofeiin, atropiin jt). Igal juhul vajab laps väiksemaid annuseid, lähtutakse lapse vanusest, kehamassist, kehapindalast. Ravimidoosi arvutamiseks kasutatakse erinevaid valemeid, kuid need ei arvesta lapse organismi tundlikkuse erinevusi, seetõttu tuleb eelistada tabeleid, kus on annused laste vanuserühmadele iga ravimi kohta eraldi.