3. Süntaktilised üksused
Sõnavormid võivad ühineda kolme tüüpi moodustajateks: fraasideks, osalauseteks ja lauselühenditeks.
Fraas on laiendatud sõna, s.o niisugune sõnade ühend, mille süntaktilise funktsiooni määrab tema koosseisu kuuluv sõna.
Fraasi koosseisu kuuluvat sõna, mille laienduseks fraas on (toodud näites sõna poiss), nimetatakse fraasi peasõnaks. Süntaktiliselt on peasõna fraasi esindaja, sest peasõna omaduste põhjal teeme kindlaks fraasi funktsiooni. Seetõttu fraase liigitataksegi peasõna sõnaliigi järgi:
Fraasi liik |
Sümbol |
Näide |
verbifraas |
VP |
sööb saia |
nimisõnafraas |
NP |
väike poiss |
omadussõnafraas |
AdjP |
väga ilus |
määrsõnafraas |
AdvP |
väga kiiresti |
kaassõnafraas |
PP |
üle aia, laua peale |
hulga(sõna)fraas |
QP |
kaks meest, palju mehi |
Märkus. Keeleteaduses on tavaks kasutada fraasi liikmete märkimisel inglise sümboleid: VP -- verb phrase, NP -- noun phrase, AdjP -- adjective phrase, AdvP -- adverb phrase, PP -- pre- and postpositional phrase, QP -- quantifier phrase.
Mõnevõrra tinglik on hulga(sõna)fraasi paigutamine siia ritta, kuna hulgasõna ei ole sõnaliik. See mõiste hõlmab eelkõige põhiarvsõnu, kuid peale nende ka hulka väljendavaid nimi- ja asesõnu (rühm mehi, hulk raamatuid, mitu päeva jm) ning määrsõnu (palju raha jm), mis kõik käituvad lauses ühtmoodi.
Erinevalt muudest sõnaliikidest ei ole ase- ja arvsõnadel kogu sõnaliiki iseloomustavaid süntaktilisi omadusi. Asesõnad käituvad lauses analoogiliselt täistähendusliku sõnaliigiga, mida nad n-ö asendavad. Seetõttu pole olemas asesõnafraasi, vaid asesõnalise põhjaga fraas võib olla kas nimisõnafraas (meie, XI klassi õpilased), omadussõnafraas (umbes selline) või hulgasõnafraas (mitu meest). Arvsõnadest käituvad põhiarvsõnad, nagu öeldud, hulgasõnadena, järgarvsõnad aga omadussõnadena (nt täpselt kümnes on seega omadussõnafraas).
Osalaused on lausekujulised moodustajad. Neil puudub peasõna, nad koosnevad nagu iseseisvad lausedki tüüpjuhul VP-st, mille peasõnaks on finiitne verbivorm, ja NP-st, nt Ma tean, et ta tuleb täna. Mari nutab ja Jüri naerab.
Lauselühendid on fraasi ja osalause vahepealsed moodustajad. Neil on nagu fraasilgi peasõna, milleks on kogu moodustaja süntaktilist funktsiooni vormistav käändeline verbivorm, nt Lehte lugedes sai Juku teada, et maakera on ümmargune.
Lauset ja tema moodustajate põhitüüpe, mille ehituse kirjeldamine on süntaksi põhiülesandeid, nimetatakse süntaktilisteks üksusteks.
Süntaktiline üksus |
Näide |
sõnavorm |
isa; luges; lehte |
fraas |
poisi isa; luges lehte |
lauselühend |
Lehte lugedes jäi isa tukkuma |
osalause |
Poiss nägi, et isa luges lehte |
lause |
Isa luges lehte |
ÜLESANNE Täiendage järgmisi lauseid omal valikul nii, et need muutuksid keeleliselt tervikuks ja moodustaksid kokku jutukese. Lauseid, mis juba on grammatiliselt terviklikud (neid on kolm), pole vaja täiendada. Lausete järjekorda ei ole vaja muuta. Pange ka oma jutule pealkiri.
Alliakas: A.Aus, M.Ehala „Noor keelekasutaja“. |