2. nädal 13. -17. veebruar 2012. Morfoloogia.
1. Grammatiline kategooria. 2. Morfoloogiline norm ja norming. 3. Algvorm. 4. Põhivormid ja analoogiavormid. 5. Sõnatüvi |
1. Grammatiline kategooria
Sõnavorme saame rühmitada suuremateks gruppideks. Eesti vormide suuremad rühmad on:
Käändsõnadel: arvukategooria (ainsus, mitmus)
käändekategooria (14 käänet)
komparatsioonikategooria (omadussõnade võrdlemine)
Tegusõnadel: tegumoe kategooria (isikuline ja umbisikuline) (категория залога. Определенно-личная форма. Безличный залог.)
Kõneviisi kategooria (kindel, tingiv, käskiv, möönev, kahtlev) категория наклонения.
Ajakategooria (olevik, minevik) категория времени
Ühte kategooriasse (ühte loendise) kuuluvad vormid moodustavad paradigma e vormistiku s.t sõna kõik vormid.
Eesti keeles esineb mõningaid defektiivseid paradigmasid, s.t sõnal puudub osa vorme.
Näiteks on sõnu, mida kasutatakse ainult ainsuses: rahu, sõprus; hapnik, õhk; suhkur, jahu; köha, gripp; inimkond, kilovatt, olevik, ida, mööbel
Ainult mitmuses (plurale tantum) : käärid, püksid, pulmad, jõulud, sügelised, õeksed, omaksed
Puudub umbisikuline tegumood: pidama (‘kohustatud olema’)
Puuduvad võrdlusastmed: taevakarva
ÜLESANDED 1. Tuletage meelde, millisied ainult mitmuses /ainult ainuses tarvitatavaid sõnu on teie emakeeles. Mõnes teile tuttavas võõrkeeles?
2. Lugege veelkord enamasti ainult ainuses kasutatavate sõnade loendit. Rühmitage sõnad tähenduse järgi ja lisage näiteid. Näiteks: abstraktsed mõisted: sõprus, armastus , ....................
3. Lugege veelkord enamasti ainult mitmuses tarvitatavate sõnade loendit. Rühmitage sõnad ja lisage näiteid. Näiteks: paarisesemed: püksid, traksid, .................
4. Lugege läbi alljärgnev tekst. Asendage mitmuses olevad sõnad ainusega seal, kus see on teie arvates võimalik.
1. Kaksikute andmed karude kohta olid õiged. 2. Kui jõulud lähenesid, said poisid endale uued püksid. 3. Kolmikud olid küll imearmsad, aga tõid kaasa ka palju muresid. 4. Isa ostis neile uhiuued traksid. 5. Omapärastele ristsetele paluti auväärsed vanaisad, lähedased omaksed ja mitmed tuttavad koolivennad. 6. Jõuluvanad lükkasid habemed ja vurrud käega siledaks ning panid prillid ninale. 7. Rööbaspuud ja kangid igavlesid võimlemistundide ootel terve koolivaheaja. 8. Algul sundisid tuulerõuged lapsi koolist puuduma, siis tulid lisaks kimbutama veel leetrid. 9. Meie naabrid korraldasid kevadel talgud. 10. Ema otsis õmbluskarbist välja niidid, nõelad ja käärid. (Allikas: Internet, Miksike. Viivi Maanso, Viivi Rukki järgi) |