Lauseõpetus. 2.-3. Nädal 13. -22. Veebruar 2012.

1. Sissejuhatus. 2. Lause. Lause moodustajad. 3. Süntaktilised üksused. 4. Moodustajate grammatilised seosed. Sõltumine ja ühildumine. Allikad: Eesti keele käsiraamat; Eesti keele grammatika I; Keelehärm.

Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust - missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid.

Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas

- väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte,

- küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse kellelgi midagi teha, nt Loe lehte!,

- ilmutatakse soovi, et mingi sündmus leiaks aset, nt Loeks Juhan ometi lehe läbi!,

- avaldatakse imestust mingi sündmuse toimumise üle, nt Juhan luges tõesti lehe läbi!

Lause tähenduses on seega põimunud mingi sündmuse kirjeldus kõneleja suhtluseesmärgiga.

Tüüpiline lause sisaldab finiitset verbivormi (Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad) ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna, nt Minu vend / lõpetas / möödunud kevadel / Tartu ülikooli.

ÜLESANNE Lugege läbi alljärgnevad laused. 1. Lotte läheb reisile. 2. Mari kukkus eksamil läbi. 3. Jüri läks tööle! Tehke neid lauseid ümber nii, et nad väljendaksid 1) imestust 2)küsimust 3) soovi. Proovige võimalikult palju eri variante, vajadusel lisage sõnu, muutke aega, kõnet ja kõneviisi.

2. Lause moodustajad.

Lause koosneb sõnadest (täpsemalt sõnavormidest). Kuid lause pole lihtsalt üksteise järele lükitud sõnade jada, vaid hierarhilise ehitusega moodustis, mis jaguneb mitmesuguse keerukusastmega vahetervikuteks ja alles lõppastmel üksiksõnadeks. Niihästi need vahetervikud kui ka sõnad on lause moodustajad. Moodustaja terviklikkust näitab tema asendatavus tekstis pronoomeniga.

Näiteks sõnade ühendit väike poiss lauses Väike poiss andis koerale kondi võib vajaduse korral asendada järgnevas kontekstis asesõnaga ta: Väike poiss andis koerale kondi, sest tal hakkas koerast kahju. Samuti saab seda lauset käsitada vastusena küsimusele Kes andis koerale kondi?, milles moodustaja väike poiss vasteks on küsiv asesõna kes. Lause moodustajateks ei ole aga nt koerale kondi või poiss .. koerale, sest mingit pronoomenit nende sõnajadade asemele panna ei saa. Moodustajana käsitatakse siiski ühendit nagu andis koerale kondi, ehkki sedagi pole võimalik ühe asesõnaga asendada. Seda tehes peetakse silmas, et see ühend käitub lauses samamoodi nagu nt verb magas lauses Poiss magas vähemalt selles mõttes, et mõlemad vastavad küsimusele Mida poiss tegi? Kui üksiksõna on moodustaja, siis on seda ka temaga analoogiliselt käituv ühend.

Lause jagunemist moodustajateks, st lause hierarhilist (moodustaja)struktuuri on võimalik kirjeldada a) sulgude, b) hargmiku või c) kastide abil.

a) [[[[väga][väike]][poiss]][[tegi][[suurt][lärmi]]]]

b)

c)