39.Kettülekande elemendid,iseloomustus ja keskmine ülekandearv.

Koostiosad: vedav ja veetav ketiratas, lõputu kett, pingutusseade, määrimisseade, võnkesummuti,karter kus kett läbi voolab.Iseloomustus: + 1.Kett ei libise rattal(u_kesk.=const).2.Ühe ketiga saab käitada mitu ratast.3.Rihmülekandega võrreldes koormab väiksem pingutus.4.Võimeline töötama kuumas keskkonnas.5.Suur telgede vahe(kuni 8m). – 1.Keti kiirus on ebaühtlane.2.Keti liigendite kulumisest tulenev keti venimine-järelpingutamise vajadus.3.Sobiv ainult paraleelsete, võimalikult horisontaalsete võllide korral.4.Keti võnkumine, eriti kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur.5.Rihmaülekandest tülikam hooldamine.Ülekandearv u=n₁/n₂=w₁/w₂=z₂/z₁.Ülekande töö iseärasuseks on keti ebaühtlane liikumise kiirus,sest kettratas käitub pöörlemisel nagu z kandiline ratas.z on ketiratta hammaste arv.

40.Kettülekande keti liikumise kiirused(selgitage skeemi abil).

41.Mis on reduktor?

Reduktor on mehhanism pöörlemiaskiiruse vähendamiseks .Olenevalt ülekande tüübist on reduktorid: silinder-, koonus-, tigu-, planetaar-, kombineeritud reduktorid.

42.Mis on kiiruste kast?Töötamise põhimõte.

Kiiruste kast võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta.

43.Mis on variaator? Skeem ja töötamise põhimõte.

Variaatorid võimaldavad ülekandearvu ja seega ka veetava võlli kiirust teatavais piires sujuvalt muuta.

44.Mis on võll ja mis on telg?Võllide liigitus.

Võllid ja teljed on masinate pöörlevate osade kandjaks.Võllid kannavad üle väändemomenti ja võivad olla koormatud ka paindemomendiga.Võllide liigitus:1.Sirgvõllid a)astmeteta,b)astmelised,c)täisvõllid,d)õõnesvõllid.2.Väntvõllid.3.Paindvõllid.Teljed võivad olla kas pörlevad või mittepöörlevad,kuid kindlasti ei kanna üle pöördemomenti. 45.Liugelaagri konstruktsioone ja iseloomustus. (skeem vihikus)

Liudelaagris leiab tapi ja laagri vahel aset liugehõõrdumine Laager ja tapp moodustavad lõtkuga istu.Iseloomustus:+ 1.Töötab hästi suurtel kiirustel.3.Töötab müratult.4.Väikene diameeter(radiaalgabariit).5.Pikipoolitav.6. Sobiv suure läbimõõduga võllile.7.Suuteline töötama vees või agressiivses keskkonnas. – 1.Suur pikkus(l).2.Suur pöörlemistakistus väiksetel kiirustel(käivitamisel).3.Hüdrodümaamiline laager on väga tundlik õli juurdevoolu lakkamise suhtes.4.Vaegmäärimisega laagrite kandevõime on väikene.5.Vajadus kallite antifriktsioonmaterjalide järele.

46.Mis on hüdrodünaamiline liugelaager?(skeem)

Hüdrodünaamilises laagris on tapi ja laagri pinnad teineteisest täielikult õliskihiga eraldatud ning tapp nagu „ujub” laagril.Liughõõrdumine tekib määrdeaine kihtide vahel.Skeem.Veesuusataja püsib veepinnal vaid siis,kui kiirus on piisav ja suusad moodustavadveepinnaga mingi nurga α.Selline situatsioon on võimalik tekitada ka liugelaagris,mida nim. siis hüdrodünaamiliseks laagriks.

47.Liugelaagri materjalid

1.Antifriktsioonmalm(ka hallmalm).2.Pronks.3.Babiit,s.o pehmete metallide ja antimooni sulam-head antifriktsioonsed omadused,aga väike tugevus.suuremad kiirused ja koormused.4.Metallkeraamika.5.Mittemetallid:a)plastid(kapron,teflon,tekstoliit);b)kumm.c)grafiitmaterjal.d)puit(presspuit,bakaut).