1. Elastsus jõud (Hooke´seadus).

Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud.

Hooke'i seaduse kohaselt on deformatsioon võrdeline jõuga ning pike pikkepingega. Seadus on aluseks deformatsioonide arvutamisel.

Hooke’i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene­misega) x : Fe =  k x . Miinusmärk Hooke’i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühiku­lisel muut­misel. Ühikuks on 1 N/m.

2. Keha raskuskese. Punktmass.

Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Raskuskese ühtib massikeskmega.

Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Tegu on idealiseeritud objektiga.

3. Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid.

kulgliikumine on jäiga keha mehhaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.

4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse valemid.

nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . s=v0t+at2/2 lõpp kiirus V=V0+at

5. Taustsüsteem. Suhteline kiirus.

Taustsüsteem on mingi objektiga (taustkehaga) seotud koordinaatide süsteem, mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes.

6. Hõõrdejõud. (ka kaldpinnal).

Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse μ. Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=μ*m*g, kus F on hõõrdejõud, μ- vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus

7. Ühtlaselt muutuv liikumine.

Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne.

8. Kiirendus (kõik kiirendused, mida olete õppinud).

Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul – kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v – v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2).

9. Pöördliikumine. Pöördliikumise põhivõrrand.

Pöördliikumine – keha punktid tiirlevad nurkkiirusega ω, ja see kiirus on piki pöörlemistelge suunatud vektor, mille suund määratakse parema käe kruuvireegliga

10. Mitteühtlane liikumine, nende iseloomulikud parameetrid.

Mitteühtlane liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub.

Liikumine on mitteühtlane parajasti siis, kui esineb nullist erinev kiirendus.

11. Ühtlane liikumine, nende iseloomulikud parameetrid.

12.Nurkkiirus ja võrdlus joonkiirusega.

Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur pöördenurk ajaühikus läbitakse. Tähis: ω (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg ω = 2πf Nurkkiirus ω on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ω ka nurksageduseks ehk ringsageduseks.

Nurkkiirus  näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus.  =  / t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad / s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s -1.